Heino Remma
Heino Remma (16. november 1919 Tallinn – 30. oktoober 1981 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Heino Remma oli raudtee-ametniku poeg.[1]
Lõpetas 1938. aastal Tallinna J. Westholmi Gümnaasiumi.
Osales Nõukogude sõjaväess võitlejana II maailmasõjas.
Lõpetas 1948. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) tööstus- ja tsiviilehitusinsenerina; tehnikakandidaat (1959, TPI), väitekiri "Põlevkivi tsükloontuhk-liiv segude mehaaniline aktiviseerimine märgtöötlemise teel".
Oli 1949–1956 TPI ehitiste teostamise kateedri assistent, vanemõpetaja, 1959–1981 ehitustehnoloogia kateedri dotsent, 1971–1981 ehitustehnoloogia kateedri juhataja.[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uurimisvaldkond: silikaattelliste tootmise tehnoloogia, DFK-liimide kasutamine, statistilise meetodi rakendamine uurimistöödes, ehitusmaterjalide optimeerimine.[1]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
22 teadustrükist.[1]
- Механическая активация сланцезольно-песчаных смесей. // TPI Toimetised А 144 (1958)
- Исследование однородности продукции заводов силикатного кирпича. // Сб. докладов по строительству. НИПИ Силикатобетона, ТПИ. Таллин 1971
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn 1986. Lk 148, 191, 228, 240–241, 415
- Vahur Mägi. Ehitusinsenerid TPI-st. Tallinn 1986. Lk 227
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 1144
- Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.